28. - 35. päev peale operatsiooni

Valuvaigistiga on elu ikka ilus küll. Täna hommikul sai Archie viimase tableti, eks näis, kuidas homsest alates lood on, et kas tuleb lonkamine ja jala hoidmine tagasi või mitte. 2. juunil lähme dr. Lasni juurde kontrolli ka.

Haav on kenasti kokku kasvanud, karvkatte taastumine võtab aga ikka kõvasti veel aega. Selle kuu ajaga on ikka megavähe tagasi kasvanud. Seega saab koer "ruuduke" edasi olla :D

Jalutuskäigud on toredad, kuna saab juba pikemaid ringe teha, ümaralt 20-30 minutiga käib päris pika maa maha. Umbes pool ajast teen veidi kiiremat kõndi, et Archie traaviks ja ülejäänud aja saab ta nuuskida ja end vabalt tunda. Ahjaa, jalutamiste ajal on kasutusel nii kaela- kui ka koonurihm. Viimane siis takistab suuremat rapsimist ja tirimist, milles ta on suurmeister, eriti kui teisi koeri või kasse näeb, kelle juurde lihtsalt PEAB saama, sest nad on ju niiiiii huvitavad. Kodust välja minnes on koonurihm kindlasti peal, kuid koju tulemise ajaks on suuremad rapsimised rapsitud ning tavaliselt võtan koonurihma ära või siis ühendan jalutusrihma küljest lahti. Ehk kunagi tulevikus saab päris ilma juba hakkama :)

Vahepeal oli meil rannas väike intsident ka, nimelt on rannas nüüd ju Urban Cows projekt ja karjused igale poole tõmmatud. Archie muidugi läks ninaga kogemata pihta ning kohe tuli selline elu sisse, et anna olla. Samm oli kepsakam kui ei kunagi varem. Aga ega sellest ju ei õpitud. Täna läks kõrvaga pihta, kuid õnneks sirakat ei saanud (kas tänu karvadele või siis ei olnud selles osas veel elektrit sees).

Kaheksaid teeme kenasti edasi, "postide" vahemaa tõmbasin veidi koomamale, nii et ise ei pea enam kaasa käima, vaid saab kenasti maius nina ees ja ise paigal seistes, teda seal postide vahel tiirutada. Üleastumisteks ostsin juurde ühe tõkete komplekti, et saaks rohkem samme korraga teha. Kõige alumine kõrgus on 8 cm, mis tundub ok olevat, kuid järgmine kõrgus, 14,5 cm on kohati veel kõrge. Värske jalaga teeb selle küll ära, kuid õhtul pole mõtet proovida, sest jalg tönts ja laiskus ka juba peal. Samuti on hea pikemas rohus kõndida, see paneb ka jalga rohkem tõstma.

Lisasin harjutustesse ka tasakaalupadja, millega saab pea kõiki lihaseid treenida. Proovige ise sellisel padjal niimoodi edasi-tagasi kõikuda ja te tunnetate lihaseid, millest te üldse teadlikudki polnud. Hetkel siis lihtsalt selline harjutus nagu videos näha on. Maius nina ees üles ja alla ja paremale ja vasemale.

Ujumist tahaks ka treeningplaani lisada, kuid ega see nii lihtne olegi. Proovisime jõge, kuid vabatahtlikult ujuma ei mindud, käidi ainult kõhuni vees ja tagasi. Uus kogemus ja piisavalt müra oli ka, sest esiteks liiklusmüraga silla all ning lisaks sõitis jõel kaater, mis tekitas suuremaid laineid, mis koera ära ehmatasid. Eks peame seda veel harjutama ja mingi hea koha leidma, kus koertega võib käia ja vesi väga must ei oleks. Merre väga ei kisu, sest siis koer haiseb pärast vastikult (täna just lugesin, et meie rannas kolibakter ka veel normist kõrgem). Alternatiiviks oleks ka karjäär või koju suur bassein osta. Ise eelistaksin viimast.

22. - 27. päev peale operatsiooni

Kui eelmises postituses oli juba suur hurraa, et nii hästi läheb, siis sel korral ei ole enam nii rõõmsad toonid. 14.05. hommikul sai kenasti 20-minutiline tiir tehtud, kuid... Lõunast alates hakkas Archie jalga hoidma. Nädala jagu oli ilma valuvaigistita kõik kenasti ok, ei mingit jala hoidmist ega suuremat longet ja nüüd siis sedasi. Ta oli sel päeval 2-3 h ilma minuta kodus ja ronis diivanile, ju sellega tegi endale viga. Või kes teab, mida ta siin üldse tegi. Tavaliselt magab ukse ees sel ajal, kui mind ei ole ja ootab, kuid eks ma ise ka süüdi, et teda selleks ajaks puuri ei pannud. :'(

Jala hoidmine jätkus ja otsustasin ikkagi valuvaigisti talle muretseda. 17.05. käisin kliinikus valuvaigisteid toomas. Sai 10 tabletti, seega kümme päeva valuvaba ja saab vaikselt ikka harjutusi edasi teha. Muidu andsin paar päeva Archiele puhkust, sest kes ikka valuga end liigutada tahab. 

Koormust tõmban muidugi jälle väiksemaks, et jalale mitte rohkem liiga teha. Ehk siis plaanis on jalutamised kuni 15 minutit ja üleastumised, et ta jalga kõverdaks. Tasakaalu harjutamiseks ja jala paremaks kasutusele võtmiseks on veel nö nügimised külgedele ja küljele astumised. Edasi katsetame ikka ka istu-püsti harjutamist. Seda siis kõrgemale alusele istumisega (füsioterapeut soovitas), et koeral esialgu mugavam põlve kõverdada oleks. Oi, see on ka selline trikitamine ja vajab kannatlikku meelt. Käskluse "istu" peale viskas ta muidu alati kas pikali või lösutas niisama (nagu pildil).

Videos väike näide üle astumistest, mis tulevad kenasti välja ehk siis kõverdab ilusasti põlve ja puha.

No ja muidugi on elu nüüd kraevaba. Oi kui mõnus tal jälle olla on. Saab oma vidinaid närida ;)

17.-21. päev peale operatsiooni, kastreerimisest

Läänerindel läheb vaikselt. Eelmisel arstivisiidil tõmmati enamus niite välja, kuid kaks pidin nädal hiljem ise ära võtma. Nii saigi siis tehtud ja õnneks lasi Archie need kenasti ära võtta. Krae on veel kaelas, sest haaval on kärnad ja ma ei taha, et ta need hulluks lakuks. Ei kujuta ette, mis rõõm koeral on, kui lõpuks kraest lahti saab. Juba hetkel on olukordi, kus krae tagasi panemisel läheb "jonniks" ja vastupunnimiseks...

Peale 20-min jalutamist oli uni magus!

Kuna jalutuskäigud võivad juba pikemad olla, siis saame mere äärde ja tagasi käidud. Koeraga koos on ots u 20 minutit, kui aga üks 3-aastane tegelane ka kaasa võtta, siis kulub jalutamiseks u 30 minutit (ehk väga aeglane tempo ja koerale palju nuuskimist). Näha on, et 20 minutit on kord päevas ok, aga kui peaks füsioplaani järgi seda 3-4 korda päevas tegema, siis läheb koerale paljuks. Peale hommikust jalutuskäiku on trepist üles tulemine veidi vaevalisem, kui võrrelda tavalise krapsakama üles tulemisega. Seega 2x 15-20 minutit väljaspool õue jalutamist on hetkel ok. Lisaks saab toas ja pissipauside ajal end piisavalt liigutada. 

Tänasest hakkab neljas nädal jooksma ja seega võib koera vahepeal ka juba 3-4,5 m rihmaga endast kaugemale lasta. Muidugi ei saa üheski plaanis kinni olla, vaid alati peab koera enesetunnet jälgima. 

Kaheksate tegimine on endiselt plaanis, ikka 10 kordust korraga. Tänasest saab kordade arvu ka juba suurendada, ehk plaani kohaselt 3-4 x päevas. Rihma otsas ta seda kaheksandamist väga niisama teha enam ei taha, kuid kui maius nina ees, siis lausa jookseks need kaheksad ära. Archie on väga food-motivated!

Istu-püsti harjutusega on ikka veel raskused. No kuidagi ei taha see jalg sinna kere alla õigesse asendisse minna. Teen harjutust temaga seine ääres või siis asetan oma jala tema jala kõrvale, et ta ei saaks istuma minnes jalga kehast eemale lükata. Ega see harjutus talle ei meeldi, et mis mõttes istu ja püsti ja istu ja püsti kogu aeg. Aga taaskord, kui maius näpus, siis saame need 5-7 kordust ikka tehtud. Tänasest siis võib korduste arvu juba 10ni tõsta.

 

Ehk siis neljanda nädala füsioplaan vastavalt Archie enesetundele oleks:
1) Jalutuskäigud 15-20 minutit 3-4 korda päevas ja võib juba koera pikema rihmaga ka kaugemale lasta, et veidi traaviks.

2) Istu-püsti kuni 10 kordust 3-4 korda päevas.

3) Kaheksate käimine kuni 10 kordust 3-4 korda päevas. 

Kastreerimisest

Kolm nädalat kastreerimisest möödas ja mida ma koera puhul siiani täheldanud olen:

1) Oma aias ei märgista (väga) enam, vaid pissib kõik korraga ära. Ma ei teadnudki, et ta põis nii palju korraga mahutada võib :D Väljaspool aeda jalutuskäikudel tõstetakse jalga ikka aeg-ajalt.

2) Iseloom on sama.

3) Söögiisu on sama ehk siis andke ainult! Kuna ta kiire ainevahetusega, siis see, mis sisse läheb ka välja tuleb. Toidu kogus on sama ja kaalu (isegi selle vähesema liikumisega) ei ole juurde tulnud.

4) On palju rohkem jooma hakanud. Võib-olla see ka palavamate ilmadega seotud.

5) Ja põhipunkt, miks kastreerida lasin: smegma. Kui varem oli terve elamine tilkasid kogu aeg täis, siis nüüd tundub, et see probleem on olematu. 

Jälgime aga edasi.

13.-16. päev peale operatsiooni

Paranemine edeneb jõudsalt, kuid koer on järjest rohkem solvunud, et väga õues möllata ei saa. Ilusate ilmadega oli ta varem üksi aias ja sai teha, mida tahtis (siiski käisin pidevalt kontrollimas, kas ta ikka aias alles on ja üle aia pole pannud vms), kuid nüüd piirdub aias käimine ainult 10-15 minutiga ja seda ka rihma otsas. Endiselt käib toas vingudes minu ja ukse vahet, et millal me juba õue läheme ja kui minu poolt reaktsiooni ei tule, siis visatakse solvunult ukse ette pikali.

14. päeval käisime järelkontrollis. Haav oli enam-vähem, enamus õmblusi eemaldati, ainult kaks niiti jäeti veel jalale. Need pean nädala pärast ise ära võtma. Archie sai loa ka trepist kõndimiseks, seega saavad minu põlved nüüd puhata, kuna ei pea enam 28,5 kg süles trepist üles ja alla tassima :D

15. päeval käisime veidi pikemal jalutusringil ümber kvartali. Archie oleks muidugi edasigi veel kapanud, aga asja tuleb siiski kainelt võtta ja ettekirjutustest kinni pidada. Arsti sõnutsi peaks jalutamise aega iga päevaga minuti võrra pikendama ehk siis kuu ajaga tuleks 30 minutit kokku. Aga kuna Archiel on toas liikumiseks vaba pinda u 50-55 ruutu (elutuba ja köök) ja ta kasutab seda võimalust täiega, siis ei saagi väljas väga pikemaid tiire teha, sest päeva norm juba toas mitmekordselt täis kõnnitud. Eilsest alates ei saa ta enam ka valuvaigistit, seega ei tahaks kohe alguses selle jalutamisega väga üle ka pingutada ja talle ebemeeldivust põhjustada.

Füsio kolmandal nädalal

1. Igapäevane kõndimine rihma otsas.
2. Mudi-mudi, mida vahest nauditakse ikka sajaga.
3. Jätkame "kaheksate" kõndimist 1-2 x päevas korraga kuni 10 ringi.
4. 16. päeval alustasime "istu-püsti" harjutusega, mis treenib tagajalgade suuremaid lihaseid ja sirutust/painutust liigestes. Selle ülesande eesmärk on koer kenasti "ruutu" istuma ja seisma saada, et lihased ja liigesed saaksid võrdselt koormust.
   Vot see on üks keeruline asi veel. Vahest saab ta kenasti istutud, ehk jalg juba peaaegu tagumiku all (nagu pildil), kuid siiski on enamus kordadel parem jalg lösakil väljas (mis on opijärgselt normaalne) ja suurem koormus vasakul jalal. Teen Archiega harjutust seina ääres, haige jalg seina poole, et jalg rohkem keha alla läheks. Kuid isegi siis annab viilida, ta lükkab opitud jala veidi ette, et mugavam istuda oleks. Kuid eks harjutamine teeb meistriks ja kui seda harjutust päevas 3-4 x korraga 5-7 kordust teha, siis saab ka Archie varsti jälle "ruudus istujaks".

10.-12. päev peale operatsiooni

Peale eelmist postitust keeras Archie õhtul väheke ära. Kuna vähese liikumise tõttu on energiavarud suured, siis sai ta aias jalutades teda piirava kaelarihma peale pahaseks ja nii saime temaga üksjagu maadelda. Muudkui haaras rihmast ja minu riietest hammastega (mitte küll kõvasti), et vabadusse pääseda. Või oli see tema jaoks mäng? No igatahes olen ma temast üle ja lõpuks asi lahenes ja nõustuti edasi käima. (Talle ei meeldi ka, kui kaelarihmast teda kinni hoitakse, kui ta kuhugi või kellegi juurde kohe väga-väga minna tahab. Siis kukub samuti maadlema ja pusklema. Sellise käitumise likvideerimisega, nagu ka hüppamisega, peame veel vaeva nägema.) Eks selle maadlemisega tegi ta endale veidi liiga ka, sest pärast oli longe jalas. Järgmisel päeval õnneks enam ei longanud nii.

Haav 02.05.2016

Haav näeb 11. post-op päeval välja selline nagu pildil. Mingid kohad on veel roosakad, kuid alumine osa on juba päris hea väljanägemisega. Kontrolli lähme 5. mail, mil möödub 14 päeva operatsioonist. Vahepeal olen haava ka Aseptiga puhastanud. 

Torbikut kaelast ära veel võtta ei saa, kuna siis on kohe üks suur lakkumine. Arvatavasti jätan ka peale niitide eemaldamist torbiku veel kaela (kui toas vabalt ringi liigub), kuna see distsiplineerib teda ja ei hakka toas hullu panema. Sest hetkel kui torbik ära võtta, läheb kohe mölluks ja mängimiseks...

Liikumine 11. päeval näeb välja juba täitsa nitsevoo. Jalg küll veidi tudiseb all ja on pehmeke, kuid koera ennast see ei häiri. Väike video ka selle kohta. Vahest harva käib torbikuga õues, kuid enamusel kordadel võtan selle siiski ära, et saaks rohkem nuuskida. Muideks, see tõug kõnnibki niimoodi taarudes ;)

Kaheksad ümber koonuste

Alustasime vaikselt ka teistmoodi taastusraviga ehk hakkasime "kaheksaid käima". 11. päeval tegime ühe korra 10 kordusega, täna tuleb juba 2 x 10 kordust päeva jooksul. Kuna hommikul väljas muru märg, siis sai toas tehtud, muidu aga õues murul ikka. Harjutuse ajaks käib torbik loomulikult peast ära, et koeral mugavam oleks!
Vaatame, mida arst kontrollis räägib. Kui kõik ok, siis ehk saab kolmandal nädalal juba ka aiast välja nuuskima minna, kuna füsioplaani järgi peaks siis juba 15-20 minutit aeglast käimist korraga tegema (ja seda 3-4 korda päevas). Kuna Archie kasutab jalga juba esimesest päevast alates (NB! mõni koer ei pane jalga nädal-kaks maha), siis ei tohiks ehk piiranguid tulla. Kui just oma hüppamistega midagi ära rikkunud ei ole... sest päeva jooksul tuleb neid kahel jalal olemisi ikka mitmeid kordi kokku :'(