Archie käis agility trennis. Algaja küll veel, kuid sel korral oli päris hea trenn juba. Kuna teine koer ei olnud trenni lõpuks enam üldse huvitav (no kaua sa hambaid näitava ja uriseva koera juurde ikka jooksed!), siis sai takistusi jutti juba mitu tükki läbitud (järjest tõke, tunnel, tunnel, tõke, poom) ja seda mitu korda järjest kohe. Kõik ilus ja kena, kuid siis hakkas ta lonkama. Siiani ei olnud ma mittemingisugust longet täheldanud. Samuti hakkas ta lamama nii, et parem tagumine jalg oli alati pikalt välja sirutatud (nagu pildil), mitte enam enda juures konksus nagu normaalne oleks. Sfinksis lamades oli ka parem jalg teisest eespool ja põlv kõrgemal kui vasakul jalal.
Samuti oli ta istumine muutunud. See ei olnud enam see, mis varem. Kui varem istus no nii enam-vähem ontlikult, siis nüüd hakkas istuma parem jalg väljapoole ja üldse eelistas lösakil istumist, et saaks jala sirgemaks venitada.
Ka peale sellist kahel jalal olemist tekkis tagajalga longe.
Mulle see kohe üldse mitte ei meeldinud ja saime dr. Martti Lasni juurde aja. Alguses kartsin puusaliigeste jama, kuna see nii popp asi viimasel ajal. Kuid kuna poiss harrastas edasi sellist poosi nagu allpool pildidl, siis sai välistatud suurem düsplaasia, kuna sellisel juhul oleks selline asend koerale juba ebamugav.
Arstil selgus siis tõde, et tegu on ristatisideme hetkel veel osalise rebendiga. Valikuid oli kaks: kas hoian koera olematul liikumisrežiimil või valin operatiivse ravi. Kuna Archie meil alles noor koer (15.aprillil saab aastaseks), siis sai valitud operatsioon (täpsemalt TTA operatsioon), mis toimub 21.04.2016.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar